Frankfurdi eeljuuli 3, 2015

Rattarada uurimas

Rattarada uurimas

 

Euroopa soojalaine harjal ratsutades olen jõudnud kahe päeva kaugusele Ironman Frankfurdist. Ajasin ju enamuse kaasaelajate närvid punaseks mais tehtud postitusega siis nüüd on aeg aru anda oma otsustest. Kuhu ma siis jõudnud olen? Juuni algusest sai siirdututud Eestimaa lõunaosariiki koos 21CC Triatloniklubi harrastajatega vormi koguma. Esimesel nädalal Jüri mind igaks juhuks veel meestega koos treenima ei lubanud. Ma polnud veel valmis. Laagri teises pooles sain juba oma taseme tõstetud tubli triatloniharrastaja levelile. Edasi sain natukene puhkust ja loa osaleda Valga trialonil, tingimusel, et ma seda 21,1km jooksu ette ei võta.

Võistluse kokkuvõtteks võib öelda kahte asja: pingutuse tegin korraliku, aga edasiliikumise kiirus oleks võinud parem olla. Kõige positiivsem asi oli see, et siis kui rattadistantsi 65km-l “Mopeedi Kirill” mulle järgi jõudis suutsin vastata tema tempole. Tema teadis, et ma jooksma ei lähe ja mina teadsin, et mina jooksma ei lähe. Ja nii me siis sõitsime paarisrakendis, tema 20-100m eespool ja mina kummiga taga. Tean, et mõned inimesed olid pettunud, et ma Kirilliga korraliku “triatlonikahevõitlust” ei pidanud. Mis teha, see peab veel natukene ootama. Aga küll me oma sportliku pürotehnika varud ükskord ka rahva ette toome (trennis tegeleme väiksemat sorti paugutamisega kogu aeg).

Valga pingutusest toibumiseks läks 4-5 päeva aega ja siis sain juba jooksujalad alla. Ratta omad on siiani kadunud asjade hulgas. Ujumine on suht ok. Aga kokkuvõtvalt öelda, et mul on hea meel Frankfurdis ennast maailma parimatega ühele joonele panna. Ma ei ole küll sellises seisus, mis lubaks ülevoolavat enesekindlust, kuid olukord pole paha. Nädalavahetuse ilmaennustus lubab tagasihoidliku 35C pühapäevaks. Usun, et tavapärastele lõpuaegadele võib lisada vähemalt 15min kuni 30min.

IMAG1637

Kaasa saab elada nagu ikka ironman.com-i kaudu. Paneme endale GPS andurid ka külge. Saate vaadata, kui kiiresti ma liigun ja ega ma pole vahepeal jahutuseks jõkke hüpanud.

Seniks kirjutamiseni!

Marko

Monost tagasi stereoks……juuni 5, 2015

Tere,

Peale eelmist positust mõtlesin, et järgmine blogi postitus tuleb salvestada natukene positiivsema heliribaga. Seetõttu kirjutasingi üles lood, mis otseselt või kaudselt sobisid treeningpäeva iseloomustama. Andke mulle andeks mu imelik muusikamaitse, aga siin ta siis on. Monost stereosse tagasi…..

IMG_1130

Esmaspäev:

Ratas+jooks: Queen “Show must go on”

Ujumine: R.Kelly “I believe I can fly”

Ratas ja jooks olid enesetundelt suht kesised, kuid siin ja seal olid märgid, et asjast võib asja saada. Õhtusel ujumistreeningul suutsin paar sähvatust teha ning see tõstis natukene enesekindlust.

Teisipäev

Jooks: Beck “Loser”

Ratas: R.E.M Bad Day

Öiseid unetunde jäi väheks. Hommikune enesetunne oli äärmiselt kehva. Jooksutreeningul jooksin sama ajaga 800m lõike nagu ma tavaliselt jooksen 1km pikkuseid lõike. Mitte kõige positiivsem hetk nädalast.

Pealelõunane ratas oli jätkuvalt raske, kuid tänud heale seltskonnale läks aeg kiiremini.

Kolmapäev

Ujumine: Simply Red “Sunrise”

Jooks: Katrina and the Waves “Walking on sunshine”

Hommikust ujumist väänasime Sassiga Nõmme ujulas. Oli raske, tõsiselt raske, aga imesin ennast sellest läbi. Peale seda võtsime Sassiga ujula kohvikus  kohapeal küpsetatud saiakese ning kohvi. Jooks oli juba parem. Päike paistis, jalad käisid ilma suurema vaevata ringi ning ma sain treeningut üle pika aja nautida.

Neljapäev

Ratas:  Tracy Champman “Fast Car”

Jõud+ujumine:  Tanel Padar “Saadan kuradile”

Tundus nagu hakkaks jää kuhugi poole liikuma. Ligi 6,5h treeningpäev ei olnudki väga raske.

Reede

Ratas+jooks: U2 “Beautiful day”

Ujumine: Live “Selling the drama”

Ilm oli ilus ja hommik mõnusalt värske. Enesetunne on jälle parem. Ujumises sain trenniga hakkama aga selleks läks vaja natukene vaimujõudu.

Laupäev

Ratas+jooks: Snoop Dog & Anna Kendrick “Winter wonderland, here comes Santa Claus”

Saime abikaasaga reede õhtul linnaloa ning käisime vaatasime filmi Picth Perfect 2. Minu sisemine teismeline tüdruk sai ennast välja elada ning Snoop Dog-i jõululaul puges niimoodi naha alla, et terve järgmise päeva ei saanud seda meelest.

Pühapäev

Jooks: Pink Floyd “Run like hell”

Jooks hakkab juba meeldima ja see on üks minu lemmik jooksulauludest.

Nädala võtab kokku see: lugu

Keegi ei peagi aru saama, miks ma sporti teen. Peaasi, et ma ise aru saan 😉

Marko

PS praeguseks olen jõudnud oma otsaga Otepääle treeninglaagrisse. Kiirused on paranemas ning varsti jäksan juba Eesti parimate harrastustriatleetidega rattal sammu pidada!

 

Mis toimub…….mai 24, 2015

IMG_7725

Väga raske on kirjutada postitust negatiivsel teemal. Kõik sportlased elavad üle mõõnaaegu. Ka minul on hetkel üks nendest hetkedest. Ma istun sügaval augus ning kuna päike on pilve taga siis valgust sinna augu põhja eriti ei paista.  (more…)

Toetajad / supporters

  • Partnerid / partners