Kui ma esimesi kordi omavanuste või vanemate suusatajatega laagrisse läksin siis kaks asja, mis mulle kohe selgeks õpetati olid:  kuulata tuleb õiget (rock) muusikat ning kuidas mängida atškood. Moodsalt nimetatakse seda vist Black Jackiks. Kui rock muusika nüüd hetkeks tahaplaanile tõsta, siis viimased kolm nädalat mängisin ma omamoodi atškood. Sai laotud korralike treeninguid üksteise otsa ning kurnatuse piiri kombatud. Enne viimast kolme päeva oli selline tunne, et diiler on kätte jaotanud 19 punkti ning oli mõttekoht, kas võtta veel üks kaart või jääda selle juurde. Sai üks kaart tellitud, kuid kuni 3. märtsini on see kaart laual. Võistluspäeval saab alles kiigata, kas tuleb täislaks või olen ennast hoopis lõhki treeninud. (more…)