4th in FrankfurtJuly 7, 2016

 

13598970_10202125867106338_1848785443_n

Ironman Frankfurt on selleks aastaks tehtud. Tasuks neljas koht ning kanged koivad. Lühidalt siis võistlusest ka lähemalt.

Võistluseelne öö oli väga kehva unega. Osalt oli see tingitud Saksamaa-Itaalia jalgpalli EM-i mängust, sest keset ööd algas järsku suur signaalitamine tänavatel. Ärkasin siiski selge peaga ning normaalse võistluseelse enesetundega. Olenemata sellest, et käimas on 19. hooaeg triatlonis olen enne võistlusi ikka sama närviline kui esimestel aastatel. Nüüd ma lihtsalt oskan ennast ohjes hoida.

13595665_10202125867146339_89031106_n

Vahetusalas ratast seades tuli üllatusena teade, et proffidele on ujumine ilma kalipsota (sellest aastast on meie ilma kalipsota ujumise piiriks 21,9C). Kuna võistluseelsel päeval sadas vihma, oli 17C sooja ja puhus vali tuul ei osanud ma arvata, et vee temperatuur sellega seoses tõuseb. Olin siiski pakkinud kaasa kogu varustuse ja ujumiseks vajaliku uue Skinfiti Torpeedo lisatrikoo selga tõmbamine polnud probleemiks.

13625025_10202125867026336_886154232_n

Peale starti olin u 100m möödudes esimene. Korjasin rütmi üles ja üritasin üle olla sellest, et lihased tahtsid külma vee tõttu kokku tõmmata. Võistluse ujumisrada oli nn kahe paunaga, mille vahepeal tuli veest välja tulla (triatleetide keeles Austrialian exit). Peale seda väikest jooksuotsa sain ennast hoopis paremini käima ning hakkasin tempot lisama. Lõpuks võib öelda, et nautisin ujumist ning kuigi ujumise aeg oli aeglane (48min) siis suutsin selle ajaga võistlejate ridades päris korralikult kahju teha.

13599055_10202125867266342_1467933543_n

Tänu ujumise tugevamale lõpule ning tekkinud vahele grupiga sain kohe ratta alguses võtta sisse oma tempo ning oodata seda kunas tagant Saksamaa parimad triatleedid põhjagaasiga saabuma hakkavad. Kui see lõpuks juhtus (15km peal) olin valmis. Edasi sai esimese ringi lõpuni sõidetud 6-7 mehega koos. Kiirus oli hea ning pedaalidesse pandav jõud samamoodi. Ringi viimasel tõusul panid Andi Bocherer ja Eneko Llanos aga gaasi nii põhja, et isegi 400+ watti vändates jäin ma maha. Õnneks saabus laskumisel Sebastian Kienle (2014.a. Hawaii võitja). Kui tõusul on minu 80 kehakilogrammi pigem koormaks siis laskumisel on mul eelis. Seega panin auru juurde ja kihutasin järele. U 10km-ga saime esimesed mehed uuesti kätte, kuid selle meeletu tagaajamise käigus kaotasin trammiteedest ülesõitmisel (neid on Frankfurdi kesklinnas väga palju) kogu oma SIS geelivaru. Pidin tegema korrektuurid ja hakkama toidupunktidest geele püüdma. Ette rutates võin öelda, et õnnestus see vaid ühel korral. Teise ringi alguses ründasid mehed uuesti “The Beast” mäge ronides ja siis ei olnud mul enam midagi vastu panna. Hea oli see, et sama rünnakuga lõhuti ka kõik, mis oli esimesest pundist järele jäänud ning viimased 75km sõitsin üksinda 4. kohal. Sain kõike teha täpselt nii nagu soovisin. Panna seal juurde, kus ma tundsin, et jõudu on ja võtta seal vaiksemalt, kus jõudu nappis. Esimesed mehed vajusid kiirelt eest, kuid ratta lõpuga suutsin kaotuse suurenemise kiirusele natukene pidurit panna.

13595378_10202125867346344_135001176_n

Eelmisel aastal kui ma teisest vahetusalast välja jooksin ei suutnud ma kuidagi munakividel liikuda. Pidin mitu korda oma oksad laiali ajama selleks ei püsti jääda. Sellel korral seda muret ei olnud ning sain kohe aru, et jooks võib veel päris normaalselt välja tulla. Igal juhul hakkasin keevitama ning jälgima seda, mida ees olevad mehed teevad. Peale seda kui sain teada, et 5. mees on üle 7 minuti maas, keskendusin ainult Eneko Llanose püüdmisele (jooksu alguses olin maas 5.30). Ja lähemale ma saingi. Iga ringiga (10,5km) sain u 1,5min lähemale ning u 26km paiku jooksin Enekost sellel hetkel mööda kui ta “kuningate koda” külastas. Panin kohe auru juurde ning jooksin ka 1,5min pikkuse edu sisse. Olin suhteliselt kindel, et sellest ta enam välja ei tule. Kuid Enekole mõjus keha kergendamine ilmselgelt üli hästi, sest ta hakkas jooksma kiiremini kui ennem seda. Kui ta lõpuks tagant tuli ei olnud mu sellele rünnakule mitte midagi vastu panna. Tundsin, et energeetiliselt olen nulli lähedal, ning tempo tõstmiseks pole mitte mingisugust jõudu. Lõpp tuli raskelt. Üle finishi joone saanuna olin tühi nagu kott.

13598987_10202125867306343_248401093_n

4. koht kui asi iseenesest on loomulikult kehva. Kolmas koht ja sa oled keegi. Kutsutakse pressikonverentsile ning pannakse tähele. Neljandana oled kui hall hiireke selles massis, kes kõik poodiumile ei mahtunud. Kuid ikkagi ei ole mul mitte mingisugust tunnet või viha, et ma poodiumile ennast välja ei jooksnud. Seda sellel lihtsal põhjusel, et olin lõpetades täiesti läbi omadega. Suur abi oli sõber Helgorist, kes oli koos teiste sõpradega, mind raja kõrvalt terve päeva toetanud. Põhimõtteliselt muutusin järgmiseks 45min ajaks turukotiks, mida Helgoril tuli ühe leti juurest teise juurde lohistada (lõpetaja särk, joogid/söögid/jne). Proffidele mõeldud taastumistelgist visati mind ka välja, sest mul ei olevat olnud vastavat käepaela. Hiljem küll vabandati ja kutsuti tagasi, kuid seda ma ei teinud. Viimase pingutusena hiivasin ennast toidutelgi pingile ja hakkasin vaikselt puljongit riisiga sisse libistama. See tõi mõnekümne minutiga mind uuesti elule. Õhtu jätkus muidugi suuremat sorti sööminguga ja kui aus olla siis pole ma veel 3 päeva hiljem pidama saanud.

13599692_10202125867386345_679663424_n

Võistlusele järgneval päeval sõitsin oma igaaastasele visiidile Skinfiti peakorterisse Austriasse. Visiit oli meeleolukas nagu alati, kuid seekord sain olla osaks uute toodete üles pildistamisel. 6,5h tegevust vees, joostes ja rattal oli hea, sest see sundis mu oma katkiseid lihaseid liigutama. Päeva lõpuks käisin peaaegu sirgelt. Lisaks nägin tootearenduses uut aero triatloniülikonda Streamliner. Minu palvel lubas firma omanik (kes on ka Skinfiti R&D osakonna juhataja), et teeb kõik selleks, et Hawaii Ironmanil saaksin selle uue vormiga võistelda.

Järgmiseks kavatsen nautida Eesti suve, Hot Yogat ning võistelda siin seal võistkonna arvestuses. Edasi teen kõik selleks, et  Hawaii Ironmanil endast 100% kätte saada.

Lõpetuseks suur tänu mu perekonnale, Helgorile ja Frankfurdi raja ääres hääle kähedaks karjunud Eesti kaasaelajatele.

IMG_2891-1

IMG_20160704_214508-1

Ilma toetajateta ma seda teed ei käiks. Müts maha ja kraaps Teile: Eesti Kaitsevägi, Skinfit, Rademar/Trek, OÜ Telliskivi maja, Euronics, Food Studio, BCS Itera, Jooksuekspert (Saucony jooksusussid), Neolife, SIS sporditoidud, Ceramicspeed, Oakley, Osymetric, Torhans, treeningpaigad Sparta, Arigato ja Tabasalu Spordikompleks,  21CC Triatloniklubi!

Kirjutamiseni

Marko

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Toetajad / supporters

  • Partnerid / partners