Hawaii eelne aegoktoober 9, 2017

Kätte on jõunud Hawaii Ironmani võistlusnädal. 99% ettevalmistusest on tehtud. On jäänud vaid mõned treeningud Prescottis ja reis Hawaiile.

 

Sellel aastal seadsin enda jaoks eesmärgiks parandada eelmise aasta ettevalmistuse kõik augud, lootuses treenida veelgi tulemuslikumalt. Suhteliselt ebareaalne eesmärk 38 aasta vanusele sporlasele, aga kui ei proovi, siis ei saa ka teada.

Teekonda alustasin 1. septembril, koos hea sõbra ja treeningkaaslase Urmas Peikeriga, 3 nädalase kuumaga kohanemise laagriga Tucsonis. Kõigepealt muidugi väikse peatusega Phoenixis, kus sai külastatud juba tuttavaks saanud Fasteri tuuletunnelit. Asend sai üle vaadatud ning mõned väiksed, kuid olulised, muudatused tehtud. Tundub, et minu rattaasend on igaveses muutumises. Sellel aastal andis teha muutusi, milleks ma veel eelmise hooajal võimeline ei olnud. Nüüd peaksin suutma hoida natukene aerodünaamilisemat asendit. Mõni sekunud siit, mõni sealt, aga kokku tuleb päris palju. 

Tucsoni elamise rentisime samasse rajooni, kus ma ka eelmisel aastal treenisin. Ainult selle vahega, et seekord oli meil võimalik kasutada 25 jardi pikkust ujulat ja jõusaali, mis asusid meie elukohast 100m kaugusel. Oli väga mugav treeningule minna. Ning nii bassein kui ka jõusaal olid enamuse ajast suhteliselt tühjad. Ainult pärastlõunal tekkis sinna golfimängust väsinud hõljukeid.

Kuna eelmine aasta olin samas kohas, siis võrdlus käis igapäevaselt. Kahjuks tuleb tunnistada, et paremini õnnestus teha väga vähe asju. Meie eepiliste rattasõitude hulka lisandus 5h sõit nii, et varjus oli 39-40C. Peale 2h sadulas ma lihtsalt ei soovinud enam mitte kunagi rattaga sõita. Aga koju oli veel 3h tulla. See oli nii vaimselt kui ka füüsiliselt väga raske päev, millest läbinärimiseks kasutasime oma spordijookide kõrval ka bensiinijaamades leiduvaid külmi karastusjooke. Järgmisel päeval lagunesin jälle laiali, sedakorda siis jooksus. Kuumus pani pingutusele lihtsalt kaane peale ja pikast korralikust jooksus tuli välja hale sörk. Urmas tundis ennast nende tegevuste juures mugavamalt ning tegi vajadusel tiire ja edasi-tagasi otsi, et me enam-vähem ühel ajal tagasi koju jõuaksime. Igapäevaselt oli Urmas nagu kontrollpuuk, kes hoidis silma peal, et kõik saaks tehtud 100% pingutusega ja mitte vähemaga. Päev algas meil tavapäraselt 4.30 äratusega, et päiksetõusul juba rattasadulasse istuda või jooksma siiruda. Peamiselt siis selleks, et saaks enne suure kuuma tulemist mõned kvaliteetsed otsad tehtud.

Peale Tucsonis veedetud kolme nädalat pakkisime kogu ma pagasi autosse ning sõitsime Prescotti. Samas linnakeses tegin ka eelmisel aastal oma Kona ettevalmistuse mägedes olemise osa. Õnneks on sellel aastal ilm meid paremini kohelnud ning ma pole pidanud kogu oma kiledresside arsenali kapist välja kiskuma. Prescotti osaks liitus meiega ka Itaalia sõber Alessandro De Gasperi. Üks väga lahe ja tore treeningkaaslane. Lisaks on ta ka väga kiire. Jooksutreeningutel on küll mõni kord päris masendus peale tulnud, kui kergejalgne Trentino mägikits eest ära jookseb. Kuna ta elab igapäevaselt 1000m kõrgusel merepinnast, siis pole tema jaoks meie 1650m kõrgus just raskete killast. Kohanes ta sellega igatahes väga kiiresti. Treeningtulemuse võrdlemisega olen ka Prescottis igapäevaselt tegelenud. Sellest ongi saanud juba eraldi päeva osa. Ainukene asi on see, et tulemused võiksid olla rohkem selle aasta poole kaldu.

Üks suur muudatus, mis sai eelmise aastaga võrreldes tehtud oli füsio Helvis Trääderi osaline kaasamine laagrisse. See vältis olukorda, kus ma väsinuna ei suuda enda lihashooldusega tegeleda. Nii ongi väga lihtne öelda, et lihased on mul kindlasti paremas seisus, kui eelmisel aastal.

Kokkuvõttes ootan juba võistluspäeva, sest mind tõsiselt huvitab, kui palju ma sellel aastal endast kätte saan ja kuhu ma võrdluses maailma paremikuga mahun.  Tundub, et olen pea samasuguses seisus, kui eelmisel aasta, kuid kuna iga aasta jagatakse kaardid uuesti, siis lõpptulemus selgub ikka alles finishijoonel.

 

Kirjutamiseni!

Marko

Kommentaarid: 2

  1. Soovime Sulle kogu südamest püstitatud eesmärgi täitumist! Elame Sulle kodusel Eestimaal suure ekraani ees kaasa ja hoiame pöialt. Edukat võistlust!

  2. Juba ootan laupäeva et Park City, Utah’st vôistlus jälgima hakata. Pöidlad pihus! Edu sulle !

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Toetajad / supporters

  • Partnerid / partners