Julge hundi rind on haavleid täis…..märts 11, 2017

Ironman Uus-Meremaa on erliline võistlus. Eelmine aasta hääletati ta parimaks Ironmaniks kogu maailmas. Taupo on väikelinn, kus elab u 20 000 inimest (turismi kõrghooajal kuni 60 000). Võistluse ajaks võetakse ennast kokku ja korraldatakse selline võislus, et vähe pole. Näiteks suudetakse kokku saada pea 2000 vabatahtliku. Raske on end sellisest üritusest mitte puudutada lasta. Loomulikult on minu jaoks see side tugevam. Minu ainuke Ironmani võit. Nii nagu ma olen juba öelnud, et kui see isegi jääb ainukeseks, on see minu jaoks eriline.

Võistluseelsetel päevadel üllatas mind, kuidas nii kohalik kui rahvusvaheline meedia unustas Cameroni kõrval rääkida ka teistest sportlastest, eriti Marinost. 

Võistluspäeva hommikul tervitas kõiki varajasi ärkajaid korralik tuul ja pilvine taevas. Peale oma tavapärast hommikusööki võistluspaika sõites, vaatasin isegi kerge hirmuga järvel sõudvaid vahuseid laineid. Peamine hirm seisnes selles, et ujumine jäetakse ära. Seda õnneks ei juhtunud, kuid soojenduseks vette ronides sain kohe aru, et on täielik “minu ujumise” ilm. Lained olid kiired ja teravad ning loksutasid korralikult. Peale esialgset rabelemist stardis, sättisin ennast kiirelt alustanud Clayton Fetteli sappa. U 400m tundus, et mugavam oleks ise tempot minna tegema. Edasi vedasingi punti terve tee. Pean tunnistama, et nägin vaeva, et mitte poolt järve hingamise ajal suhu tõmmata. Seega läks taktika väga lihtsaks. Kui sain hingata tõmbasin rohkem ja  kui ei saanud, siis ootasin mõned tõmbed. Veest välja tulles joosti mind esimeses vahetusalas peaaegu pikali. Braden Currylil ja Terenzol oli nii kiire. Vahetusala järgse 5km jooksul jäin ma neist maha, sest see tempo ei olnud kuidagipidi seoses sellega, et sõita oli vaja 180km. U 10km peal sain oma rütmi sisse ja hakkasin Bradenile järgi jõudma, aga mitte päris. Vaheks jäi u. 20sek. Tuul oli läänest, seega olid esimesed 45km allatuult ja allamäge ning tagasi siis vastupidi. Lendasime pöödepunkti tunniga. Ja selle ajaga tegi Terenzo minu ja Bradeniga 2min vahe sisse. Sõites tundsin ennast pidevalt ebamugavalt, kuid rattakompuutrilt vaatas vastu vaid 308w keskmist. Mõtlesin, et ju on siis midagi paigast ära ja panin edasi öeldes iseendale, et küll see üle läheb. Rumalus! 80ndal kilomeetril andsid tuharalihased ning reie nelipea lihased lõpuks alla ning ütlesid, et nüüd võid kätega edasi vändata kui soovid. Raske oli üldse mingisugust jõudu pedaalidesse panna. Siis hakkasin skeemitama: allamägedel venitama, ülesmäge ainult püsti sõitma, võimalikult palju kerima, soola ja jooki tarbima jne. Väga kehva oli. Mõtlesin tõsiselt sellele, et otsad välja tõmmata ja koju kotile ronida. Kuna olin jätkuvalt 3. kohal, siis tuli ikka edasi vändata. Läka umbes tund, enne kui ennast jälle paremini hakkasin tundma. Selle aja peale olin juba 4. langenud (Mark Bowstead läks mööda), aga selle vea suutsin isegi tugeva lõpuga parandada. Nüüd käisid jalad jälle hästi ringi ning tõmbasin Terenzole 45km-ga, kes oli ilmselgelt liiga kiiresti alustanud, 4min tagasi. Seega jooksma minnes oli mul esimese kohaga vahet 4min ja 2,5min teisel kohal olnud Bradeniga. Sain kohe ennast ilusti käima ja ei mõelnudki ennast tagasi hoida. Tundsin ennast hästi, võtsin pidevalt mõlemalt mehelt sekundeid tagasi ja kõik oli üpris roosiline. Parimal juhul olin liidrist 1,5min maas ja jooksin teisel kohal. Ironman on andestamatu distants. Kui midagi valesti teed siis teise võimaluse võid saada, aga kolmandat kindlasti mitte. Seega kui 30nda kilomeetri paiku kang kohale jõudis, siis kadusid võidu peale võitlemise võimalused mõne kilomeetriga ja sama kiiresti kadus ka poodium. Uus-Meremaa Ironmani 12 kordne võitja Cameron Brown (kohe kohe 45 aastat noor) jooksis ennast 2.42 maratoniga (tema kõigi aegade kiireim aeg Taupos) teiseks ning vedas endaga kaasa ka Cyrill Vennoit-i. Lõpp oli raske. Väga raske. Eriti veel sellepärast, et ma pidin leidma kuskilt uue jõu ning ennast kiiremini liigutama, et neljandat kohta mitte kaotada. Mark Bowstead jooksis tunduvalt ühtlasemalt kui mina ning hakkas mulle üsna lähedale jõudma. Sellel hetkel oli palju abi minu kodumajutuse peremehest, kes sebis MTB-ga mööda võistlusrada edasi/tagasi ja mulle vaheaegu edastas. Finishijoonelt otse med telki, kus kaalumisel selgus, et olin kaotanud u 6kg oma kehakaalust. Minu õnneks seisis pilt niivõrd kuivõrd ees ja peale banaani ning suure suhkrusisaldusega joogi manustamist, sain ennast välja registreerida ning kanasupi kallale asuda.

Kokkuvõttes on mul sellest võistlusest ikka pigem mõru maitse suus. Olla nii lähedal ja samas nii kaugel oma edu kordamisele. Tekib tunne nagu sügaks ma treeningutel oma tagumist poolt ning ei töötaks jooksu vastupidavuse kallal üldse. Julm on see, et järgmist võimalust ennast proovile panna ei tule niipea. Suutsin ennast täiesti tühjaks pingutada ja keha on täiesti katki. Ettevalmistuses ei muudaks ma midagi. Võistlustaktikas ka mitte, sest julge hundi rind on rasvane. Või siis nagu minul, haavleid täis.

“Don’t let the succsess get into your head and don’t let the failiure get into your heart”. See on minu jaoks lause, mis eelmisest nädalavahetusest kõlama jääb. Olen üsna osav selle esimesega, sest olen olnud spordis piisavalt kaua ja juba ammu aru saanud oma väärtusest või väärtusetusest. Selle teise osaga lausest on ikka raskusi. Mitte, et tulemus oleks kehva olnud. Mitte, et ma lati alt oleks läbi jooksnud vaid just selle koha pealt, et ma ootasin enamat. Iseendalt.

Võistluskalendri paika saamisega võib nüüd natukene aega minna, sest Hawaii kvalifikatsiooni välja arvutamine nõuab statistika abi.

Lõpetuseks tänaksin oma toetajaid, ilma kelleta poleks ma saanud Uus-Meremaa Ironmani projekti ellu viia:  Eesti Kaitsevägi, Skinfit, Rademar/Trek, OÜ Telliskivi maja, Euronics, Heyday, Food Studio, BCS Itera, Jooksuekspert (Saucony jooksusussid), Neolife, SIS sporditoidud, Ceramicspeed, Oakley, Osymetric, Torhans, treeningpaigad Sparta, Arigato ja Tabasalu Spordikompleks,  21CC Triatloniklubi ja A.A

Kõigile ilusat kevadeootust!

Kirjutamiseni.

Marko

PS Pilt on Uus-Meremaa õllekorgi all olev “trivia” küsimus….

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Toetajad / supporters

  • Partnerid / partners