Võistlused on tulemas..märts 6, 2011

Viimase kahe nädala treeningute koondnumbrid on järgmised: Kokku treeningtunde 61,4, sh 44,3km ujumist, 1032km ratast, 178,3km jooksu ja 3 jõusaalitreeningut. Sai tehtud päris palju rohkem intensiivsemaid treeninguid kui eelmistel koormusnädalatel. Teise nädala lõpuks olen ikka päris väsinud.

Nüüd on jäänud ainult kaks nädalat esimese stardini 70.3 Ironman San Juanis. Homme, st esmaspäeva puhkan, sellele järgnevad kaks treeningpäeva ja kolmapäeva õhtul lendan Fuerteventuralt Madriidi. Neljapäeval Madriidist New Yorki kaudu San Juani. Saab lõbus olema. Enesetunne ja liikumine on olnud päris head, võibolla võiks ennast väljendada ka nende kuulsate sõnadega: “pole üldse paha”. Igatahes parem kui enne sügisest Ameerika reisi.

Alljärgnev jutt on alapealkirjaga: “Don’t try this at home”.

Täna, st koormustsükli viimasel päeval sain hakkama sellise asjaga. Plaanis oli peale rahuliku soojendusrattasõitu teha 5km jooksusoojendust ja siis 10km pikkune tempojooks. Tundsin kohe soojendusjooksu alguses, et enesetunne on võrdlemisi kehva. Samalaadse tundega olin eelmisel suvel päris mitu jooksutreeningut pooleli jätnud. Püüdsin igati halbu mõtteid ja tundeid endast eemale ajada ning positiivselt mõelda. Alustasin tempojooksu, ja lõpetasin selle 2min hiljem. Lihtsalt ei suutnud oma jalgu sundida. Panin siis saba jalgevahele ning tüürisin koju. Helistasin Jürile, et mitte nii häid uudiseid teatada.  Sain loa puhkama asuda. Siis tuli mõne minuti pärast uus kõne….et kui peale söömist ja magamist ennast hästi tunned siis võid veel välja minna ja 15km tõusvalt joosta. Nojah, ei süüvinud sellesse ideesse eriti, sest mõtted just ebaõnnestunud tempojooksust ei olnud kõige positiivsemad. Sõin, magasin ja jõin kohvi. Lõpuks jõudis kätte tagumine aeg välja mõelda, kas joosta või mitte. Jalutasin ringi ümber küla ja jõudsin otsusele, et ma pean vähemalt proovima. Nii ma siis läksin ja jooksin maastikul 15km tõusvalt. Hoopis teine minek oli, suutsin ja tahtsin oma keha karistada.  Lõpptulemusega olen rahul.  Selline tegevus ei pruugi alati hästi lõppeda, kuid ma vähemalt läksin välja ja proovisin endast 100% kätte saada. Ja see on minu jaoks oluline!

Kai ja Evamaria lendasid tagasi jahedasse Eestisse. Ettevalmistuse osa on läbi, jäänud on teostuse osa!

Kirjutamiseni,

Marko

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Toetajad / supporters

  • Partnerid / partners